Liivimaa kroonika

1217.XXI.2.

Ja eestlased said rõõmsaks ning saatsid sõna üle kogu Eestimaa ja kogusid sõjaväe, väga suure ning tugeva. Nad asusid Sakalas Pala jõe (praegu Navesti jõgi) äärde. Nende juht ning vanem Lembitu kutsus kokku kõik mehed kõigist maakondadest. Ja tulid nende juurde niihästi läänemaalased kui ka harjulased, nii virulased kui ka revalased, järvalased ja sakalased. Neid oli kuus tuhat ning kõik nad ootasid vene vürstide Sakalasse tulekut viisteistkümmend päeva. Kuuldes nende koondumisest tõusid riialased ja tõttasid rutuga nende vastu, tahtes venelastest ette jõuda.

XXI.3.

Nende vastas seisid võitluskorras sakalased koos Lembituga ning teiste vanematega. Need panid vaprasti võideldes kaua vastu.

XXI.5.

Pärast lahingut liikus riialaste sõjavägi edasi Pala jõe äärde Lembitu külasse. Nad olid seal kolm päeva paigal ning läkitasid liivlasi ja lätlasi kõiki ümbruse kogukondi paljaks riisuma ja tulega laastama.

1223.XXVI.8.

Siis läks mööda kogu Eestimaad ning Saaremaad sõna välja, et taanlaste ning sakslaste vastu võidelda.

XXVI.6.

Pärast seda läksid needsamad sakalased Järvamaale, võtsid seal Hebbe kinni, kes oli nende foogt ja viisid ta koos teiste taanlastega oma linnusesse ning piinasid teda ja teisi. Julmalt rebisid nende sisikonnad lõhki, kiskusid veel elusa Hebbe südame kehast välja. Nad praadisid seda tulel ja jaganud endi vahel sõid selle, et muutuda tugevaks kristlaste vastu.

XXVI.8.

Ja nad võtsid eneste juurde tagasi oma naised, keda nad ristiusu ajal olid ära saatnud ja kaevasid oma kalmistule maetud surnute kehad haudadest välja ning põletasid need endise paganate kombe kohaselt.

XXVI.9.

Ja sakalased läkitasid saadikud Riiga, kes ütlesid, et nad küll rahu uuendamise heaks kiidavad, kuid edaspidi enam kunagi ristiusku vastu ei võta, niikaua kui maal on veel järele jäänud aastavanune või küünrapikkune poisike.

 

Lõhavere linnamägi

Lõhavere linnamägi oli muistse vabadusvõitluse ajal 13. Sajandi algul Põhja-Sakala tähtsaim linnus.

1211 - Sakslased ja nende liitlased rüüstavad Põhja-Sakalat ja Nurmekunda; linnus põletatakse maha.

1215 - Rüüsteretkel Põhja-Sakalasse koguneb vaenuvägi Lembitu linnuse Leole alla (castrum Lembitu, quod Leole vocatur), kus sõditakse mitu päeva. Kolmandal päeval paneb vaenlane linnuse põlema. Linnuses olijad ristitakse. Ristitute hulgas on ka Lembitu.

1221 - Orduvennad asuvad kõigisse Ugandi ja Sakala linnustesse, tõenäoliselt ka Lõhaveresse.

1223 - Pärast sakslaste mahalöömist Viljandis lähevad mõned sealsetest eestlastest "linnusesse, mis oli Pala (praegu Navesti) pool", kus tapeti preester koos teiste sakslastega. Pärast seda teevad sakslased samal aastal kaks sõjakäiku Sakalasse. Esimesel korral piiratakse linnust kolm päeva, ilma et seda suudetaks vallutada. Teisel korral 1223.a. augustis linnus alistatakse ja tõenäoliselt ka põletatakse.

Linnust ümbritsev 3..4 meetri kõrgune vall oli ehitatud liivast ja palkidest. Linnuse õuel on avastatud paarikümne, osalt eriaegse eluhoone rusud.

1880-ndatel aastatel teostasid arheoloogilisi kaevamisi Jaan Juni ja Theodor Schiemann; 1931-1941, 1956-1962 kaevati Harri Moora juhtimisel üles ¾ linnuse 1500m² suurusest õuepinnast.